| ee | en | ru |      
Artiklid

Alustamine ettevõtlusega: äriühingu asutamise juhend ja tegevused asutamisest tegutsemiseni

28.08.2008

Käesolevaga on antud lühike äriühingu asutamise juhend, abimaterjal ettevõtlusega alustamiseks, andes ülevaate äriühingu asutamisel ja selle tegevuse alustamisel tehtavatest vajalikest üldistest toimingutest:

  1. Ettevõtlusvormi valik, milleks tulenevalt äriseadustikust võib olla: täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu või tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana.
  2. Äriühingu asutamine või ostmine: uue äriühingu asutamiseks on täna Eestis valida kahe versiooni vahel, milleks on notariaalne asutamisdokumentide allkirjastamine või Äriregistri ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kasutamine, mille kaudu on võimalik nt osaühingu asutamine juhul, kui osakapitali sissemaksed tehakse osanike poolt rahaliste maksetena.
    1. Notariaalse äriühingu asutamise korral avatakse sissemaksete tegemiseks vastavate nõuetega äriühingu liikide korral asutamisel olevale äriühingule pangas stardikonto, millele tehakse omanike rahalised sissemaksed. Stardikonto registreeritakse ümber arvelduskontoks peale äriühingu registrisse kandmist ja registrikoodi saamist.
    2. Valmis äriühinguid pakuvad selleks spetsialiseerunud teenusepakkujad. Viimase korral on oluline kontrollida äriühingu ajalugu näiteks Äriregistri teabesüsteemi https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py  kaudu.
  3. Tegevusload ja registreering Majandustegevuse registris:
    1. Tegevusluba on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele, tegevusluba nõudvad tegevusalad tulenevad eriseadustest, näiteks turvaseadusest, autoveoseadusest. Tegevusluba nõudval tegevusalal äriühingu registreerimiseks äriregistris tuleb vastav tegevusluba taotleda enne äriregistrile esmakande dokumentide esitamist.
    2. Majandustegevuse registrisse kantakse majandustegevuse registri seaduses nimetatud andmed ettevõtjate kohta, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel, milleks on näiteks jae- ja hulgikaundus, majutusteenus, toitlustamine, ilu- ja isikuteenuse pakkumine, gaasitööd, elektritööd jpm. Registri volitatud töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning register on avalik aadressil www.mkm.ee. Erinevalt aga tegevusloast ei ole registreering MTR-s aluseks kande tegemisele äriregistris, vaid registreering tuleb teha vastava tegevusalaga tegelemisega alustamiseks. MTR-s registreerimiseks tuleb esitada taotlus vastavalt oma tegevusalale tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele posti teel või kohaleviimisega või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna http://mtr.mkm.ee/ kaudu.
  4. Äriühingu tegutsemiseks vajalikud registreeringud:
    1. Maksuametis käibemaksukohuslasena arvele võtmine;
    2. Haigekassas registreerimine ning töötajate arvele võtmine;
    3. Tööinspektsioonile tegevuse alustamisest teatamine.
  5. Raamatupidamise korraldamine:
    1. Raamatupidamise teostaja valik. Vastavalt äriseadustikule vastutab raamatupidamise korraldamise eest äriühingu juhatus ning vastava kogemuse olemasolul ei ole vajalik eraldi raamatupidamist teostava isiku leidmine.
    2. Raamatupidamise aluseks äriühingus on raamatupidamise sise-eeskirjad, mis võimaldavad tutuda ettevõtte raamatupidamise spetsiifikaga nii selle revisjoni käigus kui ka raamatupidamise teostamist üle võtval isikul.
    3. Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane  kohustatud säilitama ja hoidma raamatupidamise algdokumente üldjuhul 7 aastat. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
  6. Personali haldamine
    1. Töölepingute, vajadusel varalise vastutuse lepingu, kollektiivlepingu sõlmimine töötajatega;
    2. Töötajate isikukaartide ja tööraamatute pidamine;
    3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ning kinnitamine Tööinspektsioonis, kui ettevõttes töötab vähemalt 5 töötajat.
    4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmine, sh: töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine ja selle alusel tegevuskava koostamine ja rakendamine, samuti töötervishoiuteenuse vahendamine ja ettevõttes esmaabi andja määramine, sisekontrollide süstemaatiline teostamine, ohtusjuhendite koostamine, tervisekontrolli läbiviimine, töökeskkonnaspetsialisti määramine, töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise võimaldamine enamas kui 10 töötajaga ettevõttes. töökeskkonnanõukogus osalemine vähemalt 50 töötajaga ettevõttes; jms.

Tööjõurendi küsimused on jõudnud Riigikohtu ette

24.08.2008

Kolmepoolsed töösuhted ning tööjõu rent on olnud oluliseks väljakutseks Eesti tööõigusele alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest, mil avanes Eesti tööandjatele võimalus pakkuda oma tööjõu teenuseid ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

 

Kolmepoolsete töösuhete sisuks on tööandja funktsiooni jagunemine rendifirma ja kasutajafirma vahel, mille kohaselt rendifirma ehk töötaja tööandja annab osa oma volitustest tööandjana üle kasutajafirmale, kelle juures töötaja oma tööfunktsioone täitma hakkab. Samas räägib Eesti Vabariigi töölepingu seadus (RT 1992, 15/16, 241; 2007, 44, 316) töösuhtest kui üksnes tööandja ja töötaja vahelisest suhtest, milles õiguste ja kohustuste jagunemine on täpselt seaduse sätetega välja toodud. Probleemkohad õiguste ja kohustuste ning ka volituste jagamisel tööjõu rendi kolmanda osapoole – kasutajafirmaga – on tänaseks põhjustanud mitmeid kohtuvaidlusi.

 

Riigikohtusse jõudis G.Danieli  ja OÜ Tallinn Peking Services vaheline kohtuvaidlus (Kohtuasja number 3-2-1-13-08; RT III 2008, 15, 103), milles Riigikohus ka teemakohase vastuse andis. Vaidluse asjaolude kohaselt oli tööjõu vahendajana tegutsenud ettevõte avaldanud töökuulutuse otsimaks torulukkseppa Soome Vabariigis tegutsevasse kasutajafirmasse; kuulutusele vastas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kellega sõlmiti ka suuline leping tööle asumiseks, tasumine töö eest hakkas aga toimuma töötaja esitatud arvete alusel. Riigikohus jõudis asjaolusid arvestades aga seisukohale, et nii isiku tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui tööandja poolt tingimuseks seatud arvete esitamine, aga ka töötamine välisriigis, st töölepingu tüüpiliste tingimuste tunnuste puudumine ei välista töösuhte olemasolu.

 

Riigikohtu selgituse kohaselt võib tööjõudu vahendada mitmes õiguslikus vormis. Esiteks võib tööjõu vahendamine olla suunatud kontakti loomisele tööd otsiva isiku ja tulevase tööandja vahel, millest vahendajale ei teki TLS §-des 48 ja 49 sätestatud tööandja õigusi ja kohustusi. Vahendaja ja tööd otsiva isiku vahel võib sellisel juhul olla teenuse osutamise leping. Teiseks võib tööjõu vahendamine olla suunatud töötaja rentimisele kolmandale isikule (kasutajafirmale). Sellisel juhul on vahendaja (rendifirma) sõlminud töötajaga TLS §-le 1 vastava töölepingu, kuid osa tööandja õigustest ja kohustustest andnud üle kasutajafirmale.

 

TLS § 52 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi isiklikult või selleks volitatud isikute kaudu. Töölepingu seadus ei sätesta, kes võivad olla tööandja volitatud isikuteks. Seega võib tööandja volitada tööjuhiseid andma ja tööaega arvestama ka isiku, kes ei ole tema seaduslik esindaja või töötaja. Taoline töökorraldus võib olla nt juhul, kui tööandja rendib oma töötajat kolmandale isikule (kasutajafirmale). Sellises kolmepoolses töösuhtes võivad tööandja õigused ja kohustused olla jagatud tööandja ja kasutajafirma vahel nt selliselt, et tööandja kohustuseks on maksta töötajale palka ning kasutajafirma kohustuseks on töö korraldamine ja tööajaarvestus. Töötaja ei saa sellisel juhul korraldusi ega allu mitte tööandjale, vaid kasutajafirmale.

 

Lisaks, TLS § 8 kohaselt loetakse vaidluses lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks.

 

Seega on vaidluste ja hilisemate tööõigusaktidest tulenevate lisakulutuste vältimiseks kolmepoolsete töösuhete elementide ilmnemisel otstarbekas lähtuda töösuhtele esitatud nõuetest ning sõlmida tööjõu rendi lepingud nii tellijaga, st kasutajafirmaga kui töötajaga vastavaid regulatsioone arvestades. Riigikohus on oma lahendis antud töösuhte mõiste tõlgendusega välistanud tsiviilõiguslike lepingute kehtivuse eelistamise nimetatud mitmeti tõlgendatavas situatsioonis.

 

Allikas: Eesti Vabariigi Riigikohtu kodulehekülg www.nc.ee.

Euroopa tööalase liikuvuse portaal

15.08.2008

Euroopa Liidu üheks vabaduseks on tööjõu vaba liikumine ning selle vabaduse rakendamiseks on ellu kutsutud elu- ja töötingimuste kohta ühendatud informatsiooni sisaldav portaal EURES, mille eesmärgiks on anda Euroopa Liidu kodaniku jaoks olulist teavet teise liikmesriiki kolimisega seotud praktilistest ja õiguslikest asjaoludest.

EURES portaalis avaldatud informatsioon pärineb riiklikelt tööturuametitelt, mis lisaks töötamise tingimustele edastavad teavet ka tööjõuvajaduse kohta, aga ka piirangute kohta töötajate liikumisel uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest teistesse riikidesse.

http://europa.eu.int/eures/home.jsp?lang=et

Saurus CMS @ Veebimajutus.ee